Samaaria kuru
Kuigi Samaaria kuru matk on sees ka Fit In Crete programmis, siis tavaliselt tähendab see seda, et klientidele pakutakse transporti, aga matka teevad nad iseseisvalt. See tähendab, et ka minul tuli Kreeta kuulsaim matk läbi teha oma vabal päeval.
Matk algab 1230 m kõrguselt Omalose platoolt ja kulgeb 16 km kuni mereni, Agia Roumeli nimelise külani. Sisuliselt terve matk on laskumine, aga see ei tähenda, et see hirmus lihtne on. Jalad annavad veel tunda mitu päeva. Kuigi mõned inimesed tulid mulle ka vastu, siis üldjuhul tehakse seda matka ikkagi nii, et bussiga algusesse ja laevaga lõpust ära. Autoteid Agia Roumelisse ei vii.
Kui arvestada, et kuru on avatud umbes pool aastat (talvel on libe, liialt veerohke ja kõrgemal isegi lumine), siis keskmiselt läbib seda matka iga päev üle 600 inimese. Rajal ei taju, et siin nii palju inimesi on, aga kui õhtul kõik praamidele lähevad, siis on see mass näha.
Miks siin siis käiakse? Eks peamiselt sellepärast, et Samaaria on teistest kurudest kõige efektsem. Sageli lähevad kaljuseinad mitusada meetrit püstloodis üles ja enim pildistatud kohas on kahe seina vahe vaid 3 m. Lisaks on see üks pikimaid kurusid euroopas ja on tehtud kergesti kättesaadavaks. Suuremates laskumistes on looduskividest trepid ja käsipuud, mitmes punktis saad joogipudelit täita ja isegi mõned wc-d.
Alahinnata ei saa ka Samaaria floorat ja faunat. Siin elutseb nö vapiloom kri-kri ja mitmeid suuri kotkaid. Viimaseid oli sageli kaljude kohal näha, aga kahjuks selliselt distantsilt neid tuvastada ei suutnud. Nüüd sügisel ei jää küll sellist muljet, aga kuru on ka taimede poolest äärmiselt rikas. Sh palju endeemseid liike. Puudest domineerisid Kreeta mänd ja vahemere küpress, vähem ka kermese tamm, idaplaatan ja õlipuu. Rohttaimedest hakkasid silma Kreeka piparrohi (Satureja thymbra), oleander, kreeka salvei, eerika (erica manipuliflora) ja isegi meile tuttav kilpjalg. Võib vaid ettekujutada, kui äge siin maikuus on.
Esimesed kilomeetrid on eriti järsk laskumine Maakoore murrutus, erosioon, karstumine Kuigi vihma pole 5 kuud sadanud, ei kuiva oja päris ära Kitsaim koht - raudväravad Rannaküla raja lõpus. Agia Roumeli
Comments