Minu juhitud matk
Tänane ujumine toimus rannas nimega Kokkina Gremna, mis tõlkes tähendab Punased Kaljud. Ka seal kombineritakse ujumine matkaga nagu mõnes teises kohaski, aga Kokkina Gremna on teistest erinev selle poolest, et umbes tunnine rada kulgeb üsna kergesti järgitavalt mäest alla ja pärast siis üles tagasi. Ühesõnaga selline koht, kus olen vaid korra varem käinud, aga sellest piisab, et nüüd ise gruppi juhtida.
Eelmisel õhtul tegin ka eeltööd. Teadsin mitmeid teelejäävaid taimi, Eluallika kirikut ja piirkonna geoloogilist eripära ning valmistasin nende kohta ette lühemad giiditekstid.
Üsna matka alguses sai selgeks, et osade inimeste ootused ei ole päris samad, mis minul. Nende eesmärk oli lihtsalt kiiresti randa jõuda. Kui seda taipasin, olid nad juba liiga kaugel, et tagasi kutsuda või paluda neil oodata. Mis seal ikka, äraeksimise ohtu ei olnud. Liikusime edasi nendega, kes minuga jäid ja rääkisin neile oma lugusid. Tutvustasin grupile mastiksipistaatsiat ja oleandrit ning rääkisin tüümiani meest ja selle piirkonna geoloogiast.
Peale ujumist mäest üles tulles olin juba tedlikum ja enne teele asumist rääkisin ära, mis plaan mul on. Kes tahab ees minna, võib seda teha, aga poole tee peal kiriku juures saame uuesti kokku. Seekord aga keegi ette ei rutanudki ja liikusime üles ühtse grupina. Poole tee peal rääkisin neile Kreeka Õigeusu Kirikust. Nii need kogemused tulevad.
Gokkina Gremna - Punased Kaljud Mastiksipistaatsia Ujujad Punaste Kaljude all Paar ujujat läksid tagasi kajakkidel, teised minuga matkates Matk üles. Pilt on eelmisest korrast, kui Miltosega seda rada läbisime Grupipilt kiriku juures
Comments